Me räägime ajajuhtimisest sageli kui viisist olla produktiivsem – et jõuda rohkem ja paremini. Aga ajajuhtimisest ei ole kasu ainult selleks, et olla tulemuslikum. Hästi juhitud aeg aitab sul end paremini tunda, vähendab stressi ja tõstab igapäevast heaolu.
Selle taga on ajukeemia.
Kui planeerid oma aega teadlikult ja kasutad seda sihipäraselt, käivitad oma ajus loomulikul viisil nn “õnnehormoonid”: dopamiin, serotoniin, endorfiinid ja oksütotsiin. Need kemikaalid mängivad suurt rolli selles, kuidas me end tunneme, mõtleme ja käitume. Ja õigete harjumustega saad neid toetada igapäevaste valikutega.
1. Dopamiin – motivatsiooni ja saavutustunde hormoon
Dopamiin vallandub, kui saavutad midagi. Isegi väikesed võidud – nagu to-do listist ülesande maha tõmbamine – võivad anda rahulolu ja eduelamuse. Jaga suured ülesanded väiksemateks sammudeks, et tekitada päeva jooksul rohkem võimalusi end saavutuse eest premeerida. Plaani igasse päeva vähemalt üks väike võit.
2. Serotoniin – meeleolu tasakaalustaja
Serotoniin aitab reguleerida meeleolu, und ja heaolutunnet. Seda seostatakse rahu ja kontrollitundega. Kaootilised ja stressirohked päevad võivad viia serotoniini taseme languseni, mis mõjutab tuju ja energiataset.
Kui su päeval on kindel rütm ja mingi selge struktuur, tunned end rahulikumalt ega torma ühest asjast teise. Loo igapäevased rutiinid ja väldi üleplaneerimist. Isegi natuke struktuuri aitab vähendada vaimset segadust ja toetada serotoniini taset.
3. Endorfiinid – looduslikud valuvaigistid
Endorfiinid vallanduvad füüsilise tegevuse, naeru või mis tahes füüsilist naudingut pakkuva tegevuse ajal. Need aitavad leevendada stressi ja tekitavad mõnusa enesetunde.
Kui su päev sisaldab liikumist või midagi lõbusat, suureneb tõenäosus, et saad heaoluhormoonidest mõnusa laengu. Planeeri teadlikult aega lõbutsemiseks!
4. Oksütotsiin – armastuse ja lähedusehormoon
Oksütotsiin on hormoon, mis aitab luua usaldust ja lähedust teistega. Selle tase tõuseb siis, kui veedad aega kallite inimestega või teed midagi siiralt hoolivat. Sotsiaalne kontakt on üks olulisemaid pikaajalise õnnetunde allikaid. Võta teadlikult aega suhtlemiseks – helista kellelegi, söö koos pere või sõpradega või lihtsalt ole kellegi jaoks päriselt olemas.
Ajajuhtimine ei ole ainult ülesannete maha kriipsutamine oma to-do listist. See on ruumi tegemine nende asjade jaoks, mis su elu päriselt heaks muudavad – nagu rahulolu, et asjad liiguvad edasi, hetked iseendale, liikumine ja lähedus inimestega, kes sulle päriselt korda lähevad.
Kui hakkad oma aega teadlikumalt kasutama, siis sa ei planeeri lihtsalt oma päeva – sa toetad oma aju ja annad endale võimaluse end paremini tunda.
Selgub, et õnne saabki ette planeerida.
Kas sina paned selle kalendrisse?
