Me kõik oleme kokku puutunud erinevate prioritiseerimise meetoditega, näiteks Eisenhoweri maatriksiga. Need võivad olla kasulikud, aga tihti ei sobitu need päriselt sinu igapäevaeluga. Miks? Sest igal inimesel on erinevad harjumused ja eelistused. See, mis töötab ühe jaoks, võib teisele olla tüütu või hoopis ebaloogiline. Sellepärast ongi kõige praktilisem luua oma enda prioritiseerimise süsteem. Kuidas seda teha?
Samm 1: küsi endalt õigeid küsimusi
Alusta mõtlemisest, mitte tööriistadest. Küsi endalt: millised eluvaldkonnad või rollid on mulle kõige olulisemad? Mis mind päriselt motiveerib? Mille nimel olen valmis pingutama ka siis, kui on raske? Vastused neile küsimustele panevad paika su süsteemi vundamendi.
Samm 2: defineeri, mida tähendab sinu jaoks “oluline”
Süsteem vajab filtrit, mille järgi otsustada, mis on päriselt tähelepanu väärt. Mõne jaoks tähendab “oluline” seda, mis viib edasi seatud eesmärkide poole. Teise jaoks see, mis puudutab otseselt tervist, peret või suhteid. Mõne jaoks jälle see, mille tegemata jätmisel on tõsised tagajärjed. Sinu süsteemis võivad need kõik olla osa “olulisest”, aga eri kaaluga. Küsi endalt: mille järgi mina eristan olulise ja ebaolulise?
Samm 3: loo oma kategooriad
Kui oled enda jaoks mõtestanud, mis on oluline, siis järgmine samm on panna need eraldi kategooriatesse. Ära kasuta võõraid tabeleid või keerulisi süsteeme – tee nii, et sul endal oleks lihtne aru saada. Siin on üks näide kategooriatest, kui sulle on oluline eesmärkide saavutamine ja väärtuste jälgimine:
- Peamine fookus – kõige olulisemad tegevused, mis on vajalikud sinu eesmärkide saavutamiseks
- Väärtuspõhised tegevused – asjad, mis toetavad sinu väärtusi, isegi kui need ei vii otseselt mõne eesmärgi poole (nt aeg perega, tervise hoidmine, looming)
- Toetavad tegevused – mis aitavad eesmärkide saavutamisele kaasa, aga pole kõige tähtsamad
- Energiat andvad tegevused – hobid, puhkus, loovus, liikumine, sõbrad – asjad, mis annavad jõudu ja tasakaalu.
- Igapäevased tegevused – vajalikud tegevused ja töö, mida on vaja teha
Kui mõni tegevus ei mahu nende kategooriate alla, siis ei ole see sinu süsteemis prioriteetne.
Samm 4: pane paika prioriteetide hindamise viis
Kui oled sammuga 3 loonud oma kategooriad, siis järgmine samm on mõelda, kuidas tegevusi nende vahel eristada. Allpool on näide samm 3 kategooriate järgi, aga sinu süsteem võib olla teistsugune – seega kohanda küsimused enda jaoks sobivaks.
- Kas see viib mind eesmärgile lähemale (oluliselt või kaudselt)?
- Kas see on kooskõlas minu väärtustega?
- Kas see tegevus annab mulle energiat?
- Kas see tegevus on päriselt vaja ära teha nüüd?
Et otsust lihtsamaks teha, küsi endalt ka:
- Kui palju aega ja energiat see nõuab?
- Kui suur on tagajärg, kui ma seda ei tee?
Anna igale tegevusele hinnang näiteks võid kasutada lihtsalt plusse ja miinuseid, hinnata skaalal 1–5 või järjestada olulisuse järjekorras. Loo süsteem, mis aitab sul kiiresti analüüsida ja prioriteete seada.
Samm 5: loo vajalikud rutiinid ja harjumused.
Süsteem toimib ainult siis, kui seda kasutad. Loo harjumus regulaarselt oma prioriteete üle vaadata ja hinnata:
- kas mu elu liigub sinna, kuhu ma tahan?
- kas ma hoian olulisi tegevusi esikohal?
Ära karda vajadusel ka oma süsteemi kohandada. See peab arenema koos sinuga.
Prioriteetide seadmine ei tähenda, et peaksid kasutama kellegi teise meetodit. Kui võtad aega, et mõelda läbi, mis on sinu jaoks tähtis, ja ehitad selle ümber oma süsteemi, siis tekibki lahendus, mis toetab just sind. Pea meeles: süsteem on sinu tööriist, mitte jäik reegel. See peab aitama sul elu lihtsamaks teha, mitte sind raamidesse suruma.
